Meie Cognac ja tee koju

Wednesday, October 24, 2018

Tee tagasi koju viis meid läbi Prantsusmaa ja väga lähedalt Cognac'i maakonnast. Mõtlesime juba esimene puhkuse nädal sealt läbi sõita aga siiski loobusime sellest. Et aga ka tagasiteel olime nii lähedal, siis tahtsime sealt kindlasti läbi käia. Ilm oli ilus ja aega oli meil ka piisavalt.
Ja me kumbki ei kahetse!
Täna jagangi neid natukesi muljeid, mis sealt saime ja mõned pildid on ka hiljem teel olles tehtud.
Kui juba sellisesse kohta satud, siis tuleb kindlasti läbi käia ka Hennessy tehase poest
Ilma ostuta me sealt lahkuda ei saanud ja tore müüja soovitas ka ühte teist pood/muuseumi külastada.
Kui olime lõpuks parkimiseks koha leidnud, siis saime ka selle koha ära näha.
Seal müüdi vist küll kõiki kohalikke kangemaid jooke aga oli palju ka lihtsalt uudistamist.
Mõned kohad püüdsin ka niisama pildile saada, kuigi palju me jala ei kõndinud ja autost liikumise ajal on üsna keeruline head pilti saada.
Lõpuks peatusime ka ühe suvalise viinamarjaistanduse juures. Teeääred olid neid täis.
Edasi juba Pariisi poole. Seal mul pilte teha ei õnnestunud, sest väljas oli pime ja meie läbisime seda linna vaid kiirtee kaudu. Aga.... selle kuulsa torni nägime ikka ära :) Kaugelt küll aga siiski.

Järgmine riik oli Saksamaa ja seal tegime ühe kiire peatuse ka. Nimelt oli meil vaja Frodoga arsti juures käia, sest Norra seaduse järgi peab koer saama vähemalt 24 tundi enne riiki uuesti sisenemist ussirohtu. Ja seda peab loomaarst kinnitama. Meie otsustasime, et teeme selle peatuse Saksamaal ja sattusime väga toreda arsti otsa.
Sealt liikusime juba Taani ja edasi Rootsi poole.

Taanis oli ilm juba tunduvalt hallim ja ka kraadid olid juba minu jaoks sobivamad.
Rootsis ootas meid minu armas Carmen ja veel armsam pisikene Ollu. Veetsime mõned tunnid nendega ja kihutasime jälle edasi kodupoole.

Norra piiri ületamine kulges hästi (seda kartsime me kõige rohkem, sest nad on oma seaduste ja kontrolliga üsna karmid) ja saimegi jälle rahulikult kodupoole liikuda.
Hommikul ootas meid ees aga esimene lumi. See oli üsna hirmutav. Meil autol suverehvid ja mägedes võib nendega päris hätta jääda. Sellel pildil on tee küll puhas aga paar kohta olid täiesti lume all.
Õnneks saime need kohad ilusti läbitud ja ülejäänud teekond oli jälle maaliline.
Koju jõudsime reede (28. septembri) õhtul.

Kui mõni teist nüüd huvi tunneb, et kuidas Frodo selle sõidu vastu pidas, siis võin julgelt öelda, et tema oli meil väga väga tubli. Tegime tema jaoks pidevalt peatusi ja enamuse ajast ta lihtsalt magas. Lõpuks muutus ka nii julgeks, et hakkas juba sõidu ajal autos vabalt liikuma (muidu ta väga liikuma ei kipu, pigem leiab omale mugava asendi ja on selles asendis kuni auto peatub).
Siia lõppu lisangi tema kaks võimalikku asendit. Uudistav ja teine u 5 minutit hiljem juba teki all norsates. 



You Might Also Like

0 kommentaari