Uus/New

Miskit uut mu sõrmes

Saturday, March 05, 2016

Täna võtan ennast jälle üle pika aja kokku ja jagan Teiega ühte väikest postitust!
Ütlen kohe ära, et postituse pealkiri võib olla petlik ja EI see ei ole SELLINE sõrmus :)
 Tegemist on täiesti tavalise hõbesõrmusega, mille mu kallis õeke ebayst tellis. Algselt oli see mõeldud meie väikesesse poekesse müüki, kuid kui ma seda nägin, siis teadsin kohe, et see on minu.
Sõrmuse kivi on erineva valguse käes erinevat värvi, nagu ka piltidelt näha. Vastu valgust vaadates on lillakas, kuid lihtsalt sõrmes on must. Mis mulle kohe eriti meeldib.
Kahjuks ei leia ma seda linki enam üles, kust samasugust tellida saaks aga ilmselt, kes vähegi ebays surfata oskab, leiaks samasuguse kerge vaevaga.
Mina olen igaljuhul enda omaga väga rahul!

Täna selline väga lühike postitus saigi.
Loodan, et Teil kõigil läheb hästi ja hakkame nüüd siis Eesti Laulu vaatama :)

Outfit of the day

OOTD #116 16.09.2015

Wednesday, February 03, 2016

No nii... Aeg on oma vanu võlgasid klaarima hakata!
Alustangi siis sellest ajast kui septembrikuus Eestis käisime ja kui veel ennast peaaegu tervena tundsin. Kuna Eestis olles kukkusid need mõned outfiti pildid minu arvates üsna hästi välja ( järgmine riietus ka, mida kindlasti varsti jagan ), siis oleks patt jätta need Teiega üldse jagamata.

Tänases postituses on peategelasteks ehk see VÄGA hea hinnaga Realiseerimiskeskusest leitud kampsun ja see suvise kirjaga poekott.
   Kampsun on mu üks lemmikumaid esemeid riidekapis ja seda just sellepärast, et see ei ole väga paks ja katab ilusti ära ka tagumiku, kui seda kanda näiteks kitsaste pükstega. Selle komplekti jaoks aga sättisin kampsuniääre kergelt seeliku sisse, et mitte väga kottis välja paista.
Poekoti leidsin Hansaplant'ist. Sellega hea siin Norras toidupoes käia, kuna siinsed kilekotid (mida poes küll tasuta jagatakse) mahutavad üsna vähe kraami. Et aga ka Eestis olles oli vahel vaja rohkem asju kaasas vedada, siis oli hea uut kotti kohe ära kasutada. 
Kampsun- Realiseerimiskeksus
Seelik- ema riidekapist
Sall- BruktButikk
Saapad- Saksamaalt tellitud
Poekott- Hansaplant
Tasapisi püüan ennast nüüd rohkem ka blogile pühendada aga eks kõik oleneb, kuidas enesetunne ja silmanägemine on. Praegu on selline enam vähem olemine, püüan ikka oma ühe hea silmaga kirjutada. Nii et vabandan ette, kui postituses mõni kirjaviga sees on.
A.. ega ma vist polegi maininud, et "mu kallis sõber sõraline" on halvanud ka mu vasaku silma, tänu millele ei liigu see nii nagu peaks ja mille pärast näen ma asju topelt. Rääkimata muidugi, et see ka päris korralikult kõõrdi tahab hoida.
Kõige sellepärast ongi ehk hea vaadata neid sügisel tehtud pilte, kus tervis korras ja ka kaalunumber vähe kobedamaid numbreid näitas.

Ok... Tänaseks jälle kõik!
Olge terved mu kullakesed!

Loba Jutt/Just Talk

Hello there.... It has been a while!

Friday, January 29, 2016

   No niii..... Vahepeal on tõesti palju aega möödunud. Kes mind natukene lähemalt teab või instagramis jälgib, see ilmselt teab põhjust miks blogist eemal olen olnud. Kes veel aga ei tea, siis täna ma sellest natukene juttu teengi.

 Nagu ma paaris viimases postituses ka kirjutasin, siis olin aasta lõpus juba väga pikalt haige olnud, maadlesin igasuguste valude ja üldise VÄGA halva enesetunde käes ikka väga pikalt. Kui viimases postituses mainisin kaua oodatud operatsiooni, siis 16 detsember ma sinna teele ka asusin. Ja pean mainima, et just sellest päevast keerati kogu mu senine elu täiesti pea peale! Just sellest ajast alates olen ma rohkem aega veetnud haiglas kui kodus. 
 Loomulikult mulle sel päeval mingit operatsiooni ei tehtud, kuna kuuajase vahega tehtud pildid erinesid üksteisest kui öö ja päev. Samuti oli mu üldine tervislik seisund kordi hullemaks läinud ja mind oli vaja haiglasse sisse jätta. Esimese asjana tehti mitmeid vereülekandeid ja siis hakati lõpuks uurima, mis mul siis tegelikult viga on. Uued uuringud ( röntgenid, MRI, biopsia, luuüdi proov, jne), tohututes kogustes vereproove, see kõik tähendas jälle vastuste ootamist ja teadmatust, mis on ju tegelikult kõige hullem. Kui lõpuks siis uudised tulema hakkasid, ei olnud need just kõige meeldivamad. Jõuludeks oli esialgne vastus käes ja see näitas lümfoomvähki. Mis see täpselt on, seda ma siin pikalt kirjutama ei hakkaks ( kel huvi on saab ju googeldada või näiteks lugeda http://www.kliinikum.ee/ho/info-haiguste-kohta/68-luemfoom ) aga kuna vähk on vähk, siis seda ravida saab vaid keemiaraviga. Selleks, et saaksin võimalikku parimat ravi, lennutati mind Bodø haiglast Tromsø Ülikooli haiglasse ( juttude järgi pidi see olema parim koht vähiraviks kogu Euroopas).
 Ühesõnaga .... Siin ma nüüd siis olen. Nüüd siis juba kolmas kord. Vahepeal olen saanud käia mõned korrad kodus ka. On olnud paremaid ja ka halvemaid päevi aga nii hull kui kartsin ei olegi. Kui väga palju on just filmidest mulje jäänud, et kui keemiaravi, siis ilmselt oksendad koguaeg. Mina olen oksendanud vaid ühe korra. Õnneks! Arstide jutu järgi seda tänapäeval väga palju enam ei juhtu, kuna selle vastu on igasugu võimalikke tablette väga palju. Nagu ka kõikide muude kõrvalnähtude vastu. Kõige raskem juhus on siis, kui tekivad haavandid ( suhu, söögitorusse, kõhtu). Minul see nüüd juhtus. Tõesti ei ole hea tunne! Tänu sellele olingi eelmine nädal kodus olles põhimõtteliselt söömata/joomata, mille tulemuseks mind jälle haiglasse tagasi viidi. Seal turgutati mind jälle normaalseks tagasi ja sellest esmaspäevast olen jälle võimeline iseseisvalt sööma. Aga, et täna alustati mul kolmandat keemiaravi kuuri, siis see võib tähendada jälle ka uusi haavandeid. Õnneks on arstidel selleks korraks mulle rohkem igasugu ennetavaid vedelikke varunud, nii et ma väga väga loodan, et saan seekord ilma haavanditeta läbi. 
  Muudest kõrvalnähtudest ka.... Ehk siis mu välimusest.... Jah, näen välja ka nagu haige inimene! Kaal on kõige madalam olnud 46 kg ( Te ei kujuta ette, kui raske on kaalus juurde võtta! Olen õnnelik iga tulnud kilo pärast!) ja täna hommikuse seisuga oli see 48 peale tõusnud :)
 Juuksed hakkasid välja langema vaikselt juba peale esimest kuuri ja tänaseks olen oma viimsedki udemed lihtsalt maha ajanud. Uus look on KIILAKAS! Esialgu oli ikka väga võõras peeglisse vaadata. Parukaid ma veel kandnud ei ole ( mul on neid kaks), sest eelistan mütsi, mis on tunduvalt mugavam.
 Nahatoonis ma ka veel erilisi muudatusi märganud ei ole, küll aga kuivan tohutult. Peaksin vist ennast koguaeg kreemitama ja poputama aga praegu ma lihtsalt ei jaksa ja viitsi ( loodan, et see mulle halvasti kätte maksa). Kui enesetunne parem, siis jõuan ennast kreemitada/õlitada küll. 
   Aga jah, ega ma rohkem millestki kirjutada ei oskagi.
Tahtsin vaid teavitada, et olen ikka veel elus ja plaanin ikka ka blogi juurde kunagi tagasi tulla.
Loodan, et Te ei pahanda aga ilmselt hakkab kõige muu sekka ka nüüd neid minu ravi puudutavaid postitusi tulema. Ärge kartke, masendama ma siin ei hakka, püüan ikka positiivne olla :D
    
   Olge paid mu kullakesed,
                             Teie Merili!