Meie jaanipäev

Saturday, July 04, 2015

Täna kirjutan natukene sellest, kuidas möödus meie jaanipäev siin Norras.
Kohalikud siin seda päeva väga ei tähista, vähemalt mitte nii nagu seda tehakse Eestis. Eks see ole arusaadav ka. Neil on see lihtsalt midsummerday, meil aga Võidupüha. Kahjuks on Eestis sellele pühale väga rikutud maine külge jäänud. Paljudele tähendab see lihtsalt vabu päevi, mil saab piiramatutes kogustes alkoholi sisse kaanida. Kahju!
Loomulikult ei ole alkohol ka meie sõprade ringis mingi võõras asi ja vahel on tõesti kurb meel, et iga istumisega kipub õlu või siider paljudel näpus olema. Miks mitte tähistada ilma selleta?
Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna kirjutada.
Tahtsin hoopis jagada killukesi oma selle aasta Jaanipäevast.

Minu päev algas siin üsna tähtsa ülesandega. Pidin käima lähedal asuvas külas pangas, et LÕPUKS omale pangaarve saada. Seni jäi see minu puuduva passi taha. Nüüd aga tuli kiiresti ära teha, sest mitu kuud ma ikka teiste pangaarvet kasutan. Ainuke läheduses asuv pangakontor on aga umbes 30-40 minuti autosõidu kaugusel ja seekord pidin ma selle tee täitsa üksi ära sõitma. Muidu poleks selles ju midagi rasket aga kui Te vaid teaks, kui kitsad on siinsed teed. Õnneks olin seda teed paar korda ise roolis olles läbinud ka, nii et arvasin, et on aeg üksi omi asju ajada. Ärge nüüd arvake, et ma mingi nöka-nöka sõitja olen, siin on tõesti õudsad teed. Paar esimest korda seda teed läbides läks mul isegi süda pahaks.
Natuke pabistan ka üksinda Bodøsse sõidu pärast, see on plaanis juba järgmine nädalalõpp. Bodø asub umbes 4 tunni sõidu kaugusel ja teepeale jääb 17 tunnelit, millest üks on lausa 8 km pikk. Oi neid ma vihkan juba praegu, mis siis veel talvel saab?

Ok, tagasi teemasse....
Kuna ilm oli harjumatult ilus ja hea, siis tegin teepeal ka mõned peatused. Et jäädvustada meie ilusad lumised mäetipud, mis nii sobivad Jaanipäevaga kokku, või mis?

Koju jõudes arutasime Liisuga, et kuna mõlemal oleks vaja mõned pildid ära teha siis miks mitte ilusat ilma ära kasutada ja väiksele fotoshoodile minna. Pakkisime oma kodinad kokku ja sõitsime lähedal asuvasse randa. Randasid on siin üsna palju, kuid vähestes on selline liiv nagu meil Eestis. Pigem koosneb siinne liiv lainetes puruks pekstud karpidest. Ka see on omaette vaatamisväärsus.
Seekord aga kasutasime ära hoopis ühte suurt kaljunukki, mis ulatus merre.


Pärast kodus istudes mõtlesime, et kuidas me siin ikka ilma lõkketa Jaanipäeva peame. Lähme parem randa ja teeme ise väikse lõkke. Täitsa iseendale.
Võtsime natukene süüa kaasa ja läksimegi. Kaugele polnud vaja minnagi, vaid paari km kaugusel asus sel hetkel ideaalne lõkke tegemise koht. Kui päevasel ajal on see rand vett täis, siis õhtuti algab mõõn. See tegi rannaliiva tühjaks ja meile just täpselt sobivaks asukohaks.

Lõkke jaoks materjali leidmisega ei ole ka siin randades probleeme. Siit võib igasugu asju leida. Näiteks jaanuaris toimunud tormiga siia sattunud ehitusmaterjale. Meie kasutasime siiski kuivanud oksi ja palke, mis lihtsalt vedelesid kivide vahel.



Kas Teie olete kuulnud sellisest kombest, et kui Jaanipäeval tehtud pärja lõkkesse viskad ja midagi samal ajal soovid, siis see soov täitub? Mina ei teadnud aga minu väike õeke teadis ja nii ka toimis.




Samal ajal, kui meie Frodoga teki peal (minu pusa sees) mõnulesime...


..... küpsetasid mu majanaabrid meile magustoitu.


Magustoiduks oli Lõkkes küpsetatud banaan sokolaadiga. Oi kui hea see oli!

Pärast seda kui päike juba pilvede varju jääma hakkas, oli ka meil aeg koju sooja minna.

Selline mõnus päev oligi see meie Jaanipäev siin Helnessundis.
Päev täis päikest, merd ja natukene lumiseid mäetippusi!


You Might Also Like

0 kommentaari