Siin ma nüüd siis olen!

Thursday, July 09, 2015

        No nii... Pärast kahte kuud sisse elamist, on aeg kirjutada kõigest sellest, miks ma siia Norra tulin, mida ma siin teen ja kuidas mul siin läheb.
Ilmselt saab see olema üks igavesti pikk postitus koos üsna mitmete piltidega. Kannatage siis ära või pange kohe leht kinni :D
Alustan siis algusest!

    Tegelikult on minu siia tulekus "süüdi" minu kallis õeke ja tema elukaaslane Sepp. Seda nime olete ilmselt juba mitu korda mu blogis märganud, nende kahega elan ja toimatan ma igapäevaselt koos.
Just nemad hakkasid mulle Norra tuleku plaani pähe ajama ja seda juba talvel. Esialgu ma ei võtnud seda mõtet eriti tõsiselt aga mida aeg edasi, seda rohkem mulle mõte meeldima hakkas. Kuna elu vajas hädasti muutust, elasime juba mitu aastat ühe suure rutiini järgi ja sellest oli juba isu täis saamas. Olin oma senisest tööst väsinud ja ei näinud seal enam arengut. Kuigi mul oli väga hea ülemus ja eriti vahvad töökaaslased, oli kadunud igasugune motivatsioon seal edasi töötada. Tundsin ennast halvasti hommikuti sinna vedades.
 Rahast rääkides ei saanud ma midagi kurta. Eesti mõistes ei olnud sellel häda midagi, kuid ära elada oli ikkagi raske. Loomulikult oleksin võinud ju oma kulutusi korrigeerida ja mitte enda peale kulutada. Aga miks pean leppima olukorraga, et saan palka vaid selleks, et maksta maksud, osta paak bensiini ja korra kuu jooksul midagi odavat lubada? Kaua ma ikka oma kalli teisepoole palga peal liugu lasen! Raske ju temalgi.
Nii võtsingi vastu ühe suurima otsuse oma elus. Kolida Norra! Otsus oli tegelikult kohutavalt raske. Ma ei ole kunagi Eestist väljaspool töödanud. Ma ei olnud siin riigis isegi mitte külas käinud. Rääkimata sellest, et kõige kallimad jäid maha. Seda nii pere kui ka sõprade näol.
Natukene leevendas muidugi see, et siin on mu õde ja tema Sepp ja nende kohe kohe ilmavalgust nägev beebi. Uusi ilmakodanikke on alati hea meel vastu võtta.

Lõplik otsus tuli minuni umbes kaks kuud enne kolimist. Tulevase ülemusega sai kokku lepitud, et alustan siin 1st maist. See tähendas piisavalt aega oma kolimise korraldamiseks, senisest töökohast lahkumiseks, asjade pakkimiseks ja sõiduks. Asju mida siia kaasa võtsin oli palju, lausa kaks autotäit. Üks koorem tuli siia juba kuu enne mind, teise mahutasime minu enda autosse. Sellega hakkasimegi tulema 29 aprillil. Teekond siia oli pikk, täpselt 1700 km. Pärast ööpäevast sõitu, millest kirjutasin SIIN, jõudsime õnnelikult kohale. Ja et samal päeval oli vaja ka õele lennuki vastu sõita, siis peale paaritunnist magamist vahetasime autot ja sõitsime mõned sajad kilomeetrid veel. Aga see selleks, kirjutasin sellest kõigest ka juba varem SIIN.

Koht kuhu ma siis lõpuks kolisin on Helnessund, Steigen, Norra. Üks pisike, kuid kalameeste seas üsna tuntud küla. Suved on siin valged ja talved juttude järgi pimedad. Kui esialgu kartsin, et talvel üldse päevavalgust pole, siis pärast ühe kohaliku tehtud videot ma nii hullusti enam ei kardagi. Seda videot saab näha SIIT. Tal on ka teiste aastaaegade kohta midagi tehtud, kuid see talve oma meeldib mulle kõige rohkem.
Küla ise on pisike, kuid üsna laialivalguv. Meie elame täitsa küla keskuses. Kui esimesed paar nädalat elasime ajutises kohas, siis mai lõpupoole saime kätte ühe pisikese majakese. Majake mis kohe kohe küll jälle väikseks jääb aga millel on imeline vaade mägedele. Ilmselt on septembris jälle vaja kolida. Kuhu, seda veel täpselt ei tea isegi. Kõige keeruliem ongi siin elukoha leidmisega. Eriti suvel, sest siis on küla rahvast täis.
Kogu elu siin käibki ümber sadama, poe, kalatehase ja hotelli. Hotelli, kus töötan ka mina. Üsna raske on üheselt õelda, mis tööd ma siin teen. Teen põhimõtteliselt kõike. Hetkel on põhirõhk hotelli korras hoidmisel, seal hulgas ka tubade koristamisel.
Samuti peame praegu veel koos Sepaga kohalikku pubi ja nüüd juba nädala jagu ka väikest kohvikut. Kohviku valmimisega nägime ka omajagu vaeva. Kasutasime ära nii mõnegi vana mööblitüki, millele andsime uue ja värskema näo. Üks põhilisi tõmbenumbreid on umbes 60 aastat vana vitriin, millel oli puudu vaid mõned sahtlid ja mis vajas natukene värvi. Selle kasutasime ära oma poes. Nimelt tegime oma lõbuks kohviku kõrvale ka pisikese poekese, mille üle kohalikel väga hea meel on. Meie poe nimi on Mesi! Huvi korral võite meid ka Facebookist leida, Butikk Mesi nime alt. Andke siis armu, oleme vaid nädala lehega tegeleda saanud :) 
Selles vanas vitriinis müüme ehteid, põhiliselt mu õe tehtud meisterdusi.
Siin nurgas pakume erinevaid kaltsuvaipasi, mille teeb valmis meie kallis vanaema Eestis.
Ja siin mere äärest leitud kulunud oksal ripuvad samuti Eestist pärit noore kunstniku ehted.
Natukene pakun ka enda seisma jäänud riideid ja jalanõusid.
Selline esialgu veel väikse valikuga poeke/kohvik meil siin ongi. Aja jooksul püüame areneda ja talveks tahaksime asjaga juba käima saada. Eks iga uue asjaga alustamine on raske aga lootust on, sest rahvale juba praegu koht meeldib.
Natukene aga siinsest elu-olust ka.
Mina tulin siia niimoodi, et ma sõnagi norra keelt ei osanud. No ei oska praegugi peale "palun väga" ja "aitäh". Ja ma olen saanud väga hästi seni hakkama. Õnneks siiani on kõik inimesed olnud väga vastutulelikud ja ilma probleemideta jutustanud minuga inglise keeles. Ka ametlikke asju ajades olen saanud inglise keelega hakkama. Loomulikult on mul plaanis ka norra keel tulevikus selgeks saada ja juba sügisest peakski meil algama kursus. See saab olema raske, sest norra keel ei ole just kergemate killast.

Nii paljust oleks veel kirjutada aga ma ei tea, kas see ka kedagi üldse huvitabki :D
Võib olla on hoopis niimoodi parem, et küsite ise, mis Teid huvitab.

Igaljuhul olen siin olnud juba üle kahe kuu ja koju tagasi veel ei taha. No tegelikult on olnud päevi küll, kui koduigatsus peale tulnud ja pisarake silmanurka kogunenud on. Aga kõigest hoolimata olen vastu pidanud ja kindlasti teeb palgapäev siin olemise natukene rõõmsamaks.
Kõige rohkem tõstab aga tuju see, et juba sellest pühapäevast ei ole ma siin enam üksi ja mu kallis teine pool kohe kohe siin koos minuga olema hakkab.

Selline saigi siis seekordne jutustus.
Kui midagi puudu jäi, siis küsige julgelt kommentaarides. Vastan nii hästi kui oskan.

Seniks aga palju tervitusi siit Norrast!

You Might Also Like

8 kommentaari

  1. Tore lugemine...aga kuhu jäi uus vesimärk? Ma juba ootan seda igakord kui uue postituse teed.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tegelikult on asi selles, et kuna paljud pildid on juba varem postitusse valmis pandud, siis ma lihtsalt olin laisk ja ei viitsinud neid uuesti ümber teha :)
      Kõik uuemad pildid saavad kindlasti uue vesimärgi külge!

      Delete
  2. Väga põnev, jõudu ja jaksu teile! Hea meel kohe, et selle blogi-pesa siin avastasin :)

    www.dodolce.com

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma väga tänan!
      Ja ka minul on hea meel, et selle koha leidsid :D

      Delete
  3. Avastasin selle blogi just. Olen Norras käinud ja see on imeeeeilus riik! Nii kihvt! Jään huviga uusi postitusi ootama ja loen vanad ka läbi ;)

    ReplyDelete
    Replies
    1. See on tøesti imeilus riik!
      Ja mul on våga hea meel, kui keegi uus mu blogi avastab! Tere tulemast :D

      Delete
  4. Mulle meeldib see blogi ja olen õnnelik, et siia sattusin. Olen isegi mõnel suvel Norras tööl olnud ja see maa on mulle väga südamelähedane :) Jõudu ja edu Teile sinna imelisele Norramaale!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ka mina olen väga õnnelik ;)
      Ja ilus on siin tõesti. Vähemalt suvel. Talve pole ma veel näinud aga ehk elame üle.
      Ja tuhat tänu heade soovide eest ka!

      Delete